Kuulutasime Jüriga välja, et sel laupäeval-pühapäeval saab meie juures villa pesta, kanuuga sõita, päevitada ja õlut juua. Nädal enne tuli aga väike närv sisse, et kuidas see ikka täpselt välja peaks nägema. Ikka see esimene nimekirjast. Et mitte sõprade-sugulaste ees häbisse jääda, otsustasime väikese kogusega juba ise katsetada. Ikka selle esimesega nimekirjast. Internetis tuulates leidsin sellise toreda samm-sammulise õpetuse.
Tegelikult olen ma hea mitu aastat tagasi villapesu juures olnud küll ja ise järgi proovinud. Polnud ma aga kunagi kuulnudki, et villa saab pesta ka teda niisama kuumas vees "mõnuleda lastes" nagu autor nimetab. Mis on hea, sest kartsin, et võin niimoodi uhades oma villa vildiks viltida.
Villa panin laupäeval külma veega likku, kokku ainult 750 grammi( ja üllatuslikult on see korralikult mahukas kogus ), kuid selle pesemiseks kulus meil aega terve korralik tööpühapäev.
must vill leos
Pühapäeva hommikul valmistasime ette meie villapesu vabaõhulava (sellesse müüriauku, mida me eelmisel suvel usinasti korrastama asusime). Sinna paistev päike kütab augu mõnusasti soojaks ja müürist väljakukkunud kividel on hea istuda. Jüri ehitas ajutise välipliidi vee keetmiseks ja mina otsisin majapidamisest kokku paar suurt emailpotti ja ämbreid. Ema kreissaagis augu veerel puid ja Tobi hoidis kõigi tegevustel hoolikalt silma peal, kui ta neid just looja ei lasknud vahepeal:)
Enamus aega kuluski vee keetmisele, mida pesuks ja loputuseks oli oi-kui-palju tarvis. Katsetasime ka selsamal kodulehel välja pakutud käsitsentrifuugimist, millest mul täna parem õlg puha kange!
Tore on tõdeda, et midagi kontimurdvat villapesu endast ei kujuta ja töö läheb lennates. Pesin ühtlasi puhtaks ka viis tokki villast lõnga, mis küla pealt ühelt-teiselt kokku saadud. Nüüd jääb üle veel vaid 8,25 kg lambavillaga tegeleda, mis oma pesupäeva ootab! Ja kui pesta 750 grammi villa korraga, kulub selleks kõigest 11 pühapäeva!!! Jään ootama nädalavahetuse esietendust!
Lillkapsas?
Vahva! On selle villaga alles tegu. Aga isetehtu on ikka isetehtu ja ise teha on ju ülimõnus..
ReplyDeleteJaa, tule proovi ise järgi, villa jagub! Krissu osa ootab ka meie juures pesemist...
ReplyDeleteKrissul on veel enda osaga enda juures ka tegemist.. aga katsun kiirustada:)
ReplyDeleteSee lõpptulemus - isekraasitud vill on ikka nii pehme ja mõnus!!! Millal värvima hakkame?
Kui taimedega kohe ei jõua, siis ema tõi lagedale suure kotitäie vanu keemilisi villavärve, mida tahaks ka juba järele proovida. Et kas veel töötavad. Tulge külla!!
Ohhoo! Külla tuleme hea meelega, värvimise isu on juba ammu peal:D
ReplyDelete